---

Kui veel sügisel on soov nautida päikest ja sooja merevett, siis on Rhodose saar igati hea valik. On ju Rhodos üks Euroopa kõige päikeselisem paik.
Geograafiliselt on Rhodose saar kui üks pikk kiil mis on Türgi poole suunatud. Rhodose linnast on Türgi rannikuni alla 20 km. Linnast vasakule jääb Egeuse meri ja paremale Vahemeri. Egeuse meri on tihti tormine ja üsna külma veega. Nii ongi, et suvel kuumade ilmadega on Egeuse mere poolsed rannad sobivamad, sügisel seevastu Vahemere poolsed rannad. Oktoobris olid saare Egeuse mere poolsed rannad tühjad kuid Vahemere poolsed rannad olid rahvast täis ja seal oli suvi veel täies hoos.
Ajaloohuvilisele on Rhodos väga huvitav paik, sest kogu saar tulvil ajaloomälestisi erinevatest ajastutest. Eriti hakkab see silma Rhodose linnas - Aphrodite ja Apollo templi varemed ning tervenisti väljakaevatud antiikaegne staadion, Malta ordu aegne vanalinn koos ristirüütlite suurmeistri paleega, osmanite impeeriumi aegsed mošeed ning kahe ilmasõja vahel itaallaste ehitatud uhked hooned.
Rhodos on kuulus selle poolest, et siin asus üks seitsmest maailmaimest – Rhodose koloss. See vanakreeka peajumal Heliosele püstitatud 37 meetri kõrgune ausammas hävines juba aastal 227 eKr. ja nüüdseks ei ole sellest midagi järel. Küll aga käivad tänini vaidlused kus see koloss võis asuda. Arvamused kuhu asukoha koha jagunevad üldjoontes kaheks. Ühe oletuse järgi asus kuju otse sadamakail, teine oletuse järgi asus kuju linna kohal kõrguval Akropolise künkal. On ka selline teooria, et Heliose kuju ei olnud mitte Rhodose linnas vaid hoopis Lindose linnas. Esimene oletus põhineb suurest asjaolul, et on säilinud keskaegne joonis Rhodose kolossist kus kuju Rhodose sadama sissepääsu ees ning laevad sõidavad kuju alt läbi. Õnneks on pildil kujutatud sadam tänini alles igaüks saab sadamas olles ette kujutada kuidas see Heliosele kuju võis seal välja näha. Minule ei tundunud küll eriti usutav olema, et see kuju seal sadamas olla võis. See tundus kuidagi ebausutav, et kaubalaevad sõitsid siis päikesejumala jalgade vahelt läbi. Pealegi kõrgema mastiga laevad ei pruukinud nii üldsegi kuju alt läbi mahtuda. Ning kuju ehitamise ajal pidanuks sadam siis mitmed aastad kinni olema. Hoopis usutavam tundus olema väide, et see Heliose kuju asus linna kohal kõrguval künkal - Akropolisel. See oli antiikajal püha koht, seal peeti tähtsamaid usulisi kombetalitusi ning seal asus ka Apolloni kuju. Sinna oleks see Heloise kuju hästi sobinud. Akropolisel ringi jalutades püüdsin ka ette kujutada kuidas oleks sadamas olev Heliose kuju Akropoliselt paistnud. See oleks olnud üsna veider vaatepilt - Akropoliselt oleks saanud päikesejumalale ülevalt alla vaadata. Vanadel joonistel hoiab Helios käes põlevat tõrvikut. Nii oleks kuju täitnud ka majaka rolli. Kõrgel künkal oleks kindlasti majakas merel paremini nähtav olnud kui sadamas oleva kuju puhul.
Rhodose linnast paarkümmend kilomeetrit eemal asub tuntud turismiobjekt – seitse allikat (Seven Spring). Reklaami järgi saime teada, et seal on mägi kust voolab alla seitse allikat. Prospektil oli ka pilt suursugusest kosest kust vesi mööda jõesängi alla voolas. Arvasime, et see on ehk analoogne Kreeta saarel oleva Samaria kuruga. Igatahes me valmistusime mööda maalilist jõeorgu pikemaks rännakuks. Aga kui kohale jõudsime, siis ei leidnud me kuidagi üles seda jõeorgu mida endale ette kujutasime. Peagi saime aga selgusele, et parkimisplatsi kõrval oleva taverna taga on väike tiik, mille põhjast ja külgedelt voolab välja kokku seitse allikat. Sellegipoolest võib suvel, kui enamus taimi on kuumaga ära kõrbenud, olla see seitsme allika mägi eriline vaatamisväärsus. Umbes tunni aja autosõidu kaugusel on üks Rhodose tuntumaid vaatamisväärsusi - Monolithos. 240 meetrise peaaegu püstloodis seintega kalju otsas on vana kindluse varemed. Kui oled mööda kitsast kivitreppi lõpuks üles jõudnud, siis mõistad, et see ronimine tasus ennast ära, sest sealsed vaated on lausa hingematvalt ilusad.
Meie nädalase puhkuse kõige erilisem elamus oli laevasõit Simi saarele. Simi on selline pisike saar Rhodosest umbes tunniajalise laevasõidu kaugusel. Laevasõitu alustades uskusime, et tuleb selline tavaline ühepäevane laevareis – naudime sinist merd, vaatame üle saarel oleva kloostri, kuskil rannikul on suplemise vahepeatus jne. Aga kui olime Panormitise kloostri ära näinud ja sõitsime teisele poole saart, avanes tõeliselt imeline vaade Simi linnale. Kogu selle aja mil laev Simi linna sadamani jõudis, nautisid kõik seda värviküllast vaadet. Nimelt kogu rannik oli kaetud ilusate väikeste heledas toonides majadega mis lausa särasid erksinise mere taustal. Algul laeva pealt vaadates tundus vaade olema natuke ebareaalne, pisut muinasjutuline, nagu oleks tegu mingite dekoratsioonide vms.
Aga linnale lähemale jõudes nägime, et Simi linn ongi selline eriline, värviküllane ja natuke muinasjutuline. Kahjuks oli meil Simi linnaga tutvumiseks aega vaid mõned tunnid. Ja kui laev meid Simist ära viis, siis tundsime, et siia tahaks küll kunagi tagasi tulla.

Tagasi peamenüüsse